About UsDisclaimerLinksSubscribe The Gosem

Error
  • XML Parsing Error at 1:252. Error 4: not well-formed (invalid token)
Wednesday, 28 September 2011 00:21

Kimaito a kihouhi Middle East jendamna dinga aphapen hinte

Written by  wael jalleb

Henei Khongsai

Palestine president pahin kum sottah kana ngao statehood muna dinga U.N. Security Council kanodiu ahi ati e. Israel toh kihou ding chopkhupma UN member adelhin, Israel toh akah a kiboina lentah ahin sosah beding ahi. Israel leh US vanghin Palestine ten statehood adel uhi kihou chamna a konabou umthei dingin agel lhone. Israel Prime Minister B. Netanyahu hin Palestine ten kihou chamding adei pouvin, U.N. kom ibeljeh ahilouleh Hamas galguhbol hotoh ipankhom jeh a chamna umding ahipoi atin ahi. Palestian tehin khonunga state semdohna ding atiu gamho a Israel’n gangtah a insah angah dinghi adei ahi. Palestian’n UN membership adelhi suhboi teina dingin Israel hin apanhu ding golpha aholtai. World War II kichai jouva Palestian tia anakihe gam sunga Israel akisemdoh a patna Palestian tehin state anei tapouvin, munchom chomah acheng taovin – Palestinian Authority vaihopna noijin West Bank’n achengun chuleh Hamas vaihopna noijin Gaza Strip’n achengun ahi. Israel P.M. Netanyahu hin ama masanga lamkaiho banga Palestine te kinepna thei ima apehlou phatna U.N. membership hi delding agot pannu ahitai. Israel’n aseichu, 1993 Oslo Accords donlouva Palestine hin statehood adelleh, keihon jong West Bank’h gam kehbe tapou vinge katiuchu kajui jouloudiu ahi atitai.

U.N. hin Palestine statehood muna dingin vote lhajongleh aphat chomna ding behseh umponte. Israel kitumbol gotnahi America’n alungel kibahpi hotoh akitho khoma asuhtang kigot dingin phante. Middle East a achangseh a democracy gam chuleh economy khangtou pen Israel hin phat jousen America anadinpin, hitobang golpha hi tulaija muhahsa ahitai. Boina hi Israel leh Palestine hin kitahsan totah a aseikhom honding ahi. Kihou chamna ding tohgonhi 1993 Oslo Accords, Yasser Arafat leh Israel P.M. Yitzhak Rabin’n kinop tona chibai abol honchun akipantai. 1993 Oslo Accord hi ijatvei hamkhat donlouvin ana kikoi jinai, ahinlah Palestine state semdohna dinga pansatna hoipen hidingin tahsan aumme. Palestine lamkai ho lhahsamna pipen chu Jewish state hi Israel te fundamental rights ahi tihi jana aneipehji pouve. President Mahmoud Abbas lamkaina a Palestine sorkar hi galguhbol Hamas hon athunun uvin, tukum Oslo Accord kum 18 lhinni chun Hamas hon Oslo accord kapom pouve tin phondohna anei uve. Israel jonghin Oslo Accord hi kisuhtah in achepideh pouve. Prime Mimister Netanyahu hin phat sottah Oslo Accord hi adou dallin, Israel te chenna ding inn asahbe jinghi Palestine te lung hanna chunga thao kisung abang jenge. Kihou chamna aban achalbe theina dinga Israel hi anemlhah ngaijintin, insah angah dinghi bolmasat dinga khohpen hinte.

America tehin Palestine statehood thuhi U.N. masanga ahung kipoh dohleh kadou daldiu ahi atiman hilouvin, Palestine statehood thu a UN’a vote kilhah dinghi akikham tantai kitileh, abanna bolding khohchu alangto gella kihou chamding deiho hinpui khomding chu ahi. Palestine langa pangthei chu Abbas hinte. Pangal lamkai dangho sangin ama lungelhi akukalpoi. Ajehchu, amahin Israel toh chamdela chenkhom nathei Palestine state hi mipin angai chatpen ahi tihi ahe e. Hichi molsona dinghi Israel toh kimaito a kihouva chuleh Jewish state hetpehna neidinghi ahi. Israel leh Palestine state chomcheh a chenkhom dinghi Israel’n jong angaichat ahi. Netanyahu’n Israel ding gelkhohna jeh a namphu ngena na atoh hi chamna umlouna ajeh pipen loikhat ahi. Lung khaikhi boldom phat ahitai. Tuhi middle east gamho chuleh America dinga phatkhoh laitah ahi. Adihlou langa lungel lhahna anei uva, akisuhlou themkhat aumleh middle east gamkai jahin chamna thu kiti kimoh seigingkit taponte. Kihou lhahna aum theilou tengleh alangto gella akikhit nemding angaije tihi suhmil louvin aphai. Israel tehin America kalangah apangnai tia kimoh letsah louva, chuleh Palestine te jonghin Israel tehi leiset chunga nam ngailutna neisang pen ahiuvin, namphu patna suh kichat theihoi ahipoi tihi ageldoh in aphai.

Alangto gellin asanthei kihoulhah nakhat aumthei dinghi tahsan aumme. Tunisia, Libya, Egypt leh Syria a mipi kiphin hon angeh hou – natoh muding, chate education pehding, chamdella hinkho manding kiti hohi, Israel leh Palestine mipin jong mudinga atup utoh kitohchet ahi. Chamna deigel ahihon jeh hin, Israel leh Palestine hin amakho hi akisem theihon ahi. Chamdella chenkhom ding adei honleh hoitah a akingaito hon phat ahitai. Kihoto tah a namphu a kibol ding tivanghi dei umlou chungnung ahi. Palestine ten masanga patna ana chennao gam’a statehood adel uhi, eimiten Sadar Hills idel utoh ahung kilou thimme. Eiho bangin, Palestine lamkai hohin nehguh-lahguh langa abolthei ngen dannin akiseijin, thilpha khat ahung umdoh kigotleh Hamas galguh bolhohin khansetna khat ahinbol talei uve. Ipu-ipa gam tia ihuhgot uleh meilhei teleh Nagaten kapu kappa gam eikilahpeh thei ponte atiuvin, ipipentah hi akison piuva kagam’u atiu ahidem? Amaho jong China a kon Mongoloid race, nahpeh ahithou ngal uvin! Refugees nahiuvin kichao taovin eitinao khattou aum khahleh, nangho jong ichom nahideh pouvin kichao masaovin tipeh jengding ahi. Sadar Hills district sunga aum uleh inehgam jengdiu abahsah uvin, amaho district sunga jong eimi kho tampi aumkhu akihetmo sah taove. Sorkar tuh a pang meilhei hohin license meithal chom-ngim peh a, chuteng ichung uva ponsan silho kichep sahding agot ngap uham, chihthei ngaijinte. State sorkar hin eidonse tapon Centre komah kapohgih kilhut tahen itiuleh, naseiju adih e ati vangun Sadar Hills pehding chu state subject ahijeh in Ibobi komah eihin lesol taove. Chamna deilou koima aki umpoi. Ajehchu, chamna beijin khantouna aum theipoi. Chamdella chenkhom dinghi eihon ideibang uva, meilhei Naga honjong adei thouvu ahileh, selmang theilou thudihchu chelhah pidingchu aphapen hinte. Hichina dingahi economy leh politics langa eiho sanga sangjo hijongleu meilhei hohin Manipur Inpi a Sadar Hills phondohna dinga akhut adop phatnu ahitai.

More in this category: « Dream Come True

Post comment here